Jaanid Aegna moodi

Sel aastal juhtus ime, jaanilaupäeval ei sadanud vihma! Päeval paistis päike ja sooja oli saareoludele kohaselt parasjagu. Omapärast vaatemängu pakkus udu, mida iga ihurakuga ka tunda oli. Udu pettis ära isegi kohaliku elaniku, kes saatis meid suitsu kahtlustades Kalavälja tee lõkkeplatsi kontrollima. Udu oli tõesti jaanilaupäeval päeva staar. Hommikul ja õhtul oli hetki kui lisaks Tallinnale mattus uttu ka sadamakai ise. Silmapiirilt kadus hetkeks ka naabersaar Kräsuli.

Aga kui nüüd kõik ausalt ja algusest ära rääkida, siis vaatamata jaaninädalavahetusele, olid valvajad Ilmar, Krista, Janne, Kaija, Mario ja Urve olukorrast üle ja saar on puutumata kujul alles ka pärast jaani. Jaanireedel (laupäeval) oli Flora majja planeeritud suur pidu, peaesinejaks Sulo ise. Suure peo aimdus oli jõudnud ka politsei kõrvu. Kaheksa paiku õhtul seisis meie ukse all kuus suurt ja musta meest, kolm neist varustatud kõikvõimalike vidinatega – nemad olid märulipolitseist. Veepolitsei oli nad suuremat jama ette aimates kaasa kutsunud. Mehed mustas palusid meilt küüti. Peopaika jõudes ootas valvemeeskonda ja politseinikke ees käputäis rahumeelseid pidulisi ja üllatavatest külalistest kaameks ehmatanud peoperenaine. Politseinikud aga otsustasid ka ülejäänud saarele tiiru peale teha. Käigupealt anti esmaabi mehele, kellele midagi oli silma sattunud (järgmisel päeval kontrollisime sama silma üle ja see nägi juba päris terve välja).

Jaanilaupäevaks olid end saarel sisse seadnud üsna mitmed seltskonnad, telgikülasid oli nii lõuna- kui põhjarannikul. Kohalikud elanikud tassisid sadamakai kõrvale kokku suure hunniku pakke, seal toimus ka saare jaanituli, kuhu olid oodatud kõik.

Pühad tõid sadamamajakese lipuvardasse sini-must-valge lipu, mis lehvis seal uhkelt kaks päeva. Pühade puhul saime harjutada ka puukide eemaldamist – esilagu küll endi küljest, aga nüüd on praktika sooritatud ning puukidel päris „klientide“ küljes pole enam pääsu. Lisaks silma-esmaabile sai kinni seotud ka üks katki kukutud põlv. Rohkem verd ja muid meditsiinilisi kõrvalekaldeid ei täheldatud.

Muljeid kokku võttes kirjeldas Urve, et seekordne jaaniaeg oli rahulik, soe ja kuiv. Just selline, mida iga saarevalvaja sooviks!

This entry was posted in Blog and tagged . Bookmark the permalink.

Comments are closed.